Fill your life with adventures not things сочинение

Skip to content

Leave a Reply

Oi appi kui laisk blogija ma olen olnud. Nüüd siis veel peaks pool kuud suve olema, aga ilm on õues nagu sügisel. Ilmselt olen ma ka külmetanud, seega pole mul muud targemat hetkel teha kui trükkida…

Elus esimest korda on mul päris puhkus. Uskumatu kui äge see on, teisalt vahel mõtlen, et «appi, miks  ma juba nii vana olen». Aga minu elu esimene päris puhkus. Tulles juba märtsis tööle, sain ikka päris hästi puhkust — napilt neli nädalat + mul oli veel ka ületunde — nii saigi ilusat neli suvenädalat töölt eemal viibides. Läksin puhkusele minnes panin auto spidoka nulli, et näha kui palju ma suudan siis ringi trippida. Mitte, et ma kuskil räigelt oleks ära käinud siis — kuu ajapärast oli ilus nr seal ees 2500 km. See võib tunduda no mis see ikka on, aga minu jaoks on see päris suur number. Kohati mul oli tunne, et elan seal auto roolis ja nii mõnigi kord tuli raske uni. Siiski oli mul mega vägev puhkus. Üks imeline koht, kuhu sai sõidetud oli näiteks Pilistvere. Läksime koos sõbrannadega Kerstile külla. Ütleks, et üldse mul on nii hea meel, sellest piiblikoolist, kus ma talv läbi käisin. Sain seal tuttavaks nii vägevate inimestega, mis on algatanud väga imelise sõpruse. Selle vahva seltskonnaga oleme kokkusaanudki siis nii siin minu juures Ridalas kui ka Pilkus.  Selle vahva seltskonnaga sai veel ka siin Ridalas palju tünnitatud ning koos ka rabas käidud. Rabas käik oli ka minu jaoks niii võimas elamus, sest ausalt polnud kunagi varem rabajärves ujunud ning see oli nii äge. 

Ja veel see suvi sai esimene sup tehtud. Sattusin sellest nii vaimustusse, et kohe paari päeva pärast läksin uuesti sõitma. Kahjuks aga ilmad lõppesid ära ning minu jaoks jäi see suvi supiga sõit lühikeseks.

Pildid sassis ning kõik need toredad emotsioonid ja hetked pildile ei jõudnud õnneks või kahjuks, aga siin mõningad hetked…

Tünnisauna maratoni algus…

Üks öö kui olime jälle tünnikat tegemas ja kell oli saamas kolm… lõke andis valgust ning tähistaevas oli lihtsalt AMAZING!

Üks hetk omadega jälle Viljandis…

Pilkust kiire tripp tsikkidega Viljandisse..

Kõikse vahvamad..

Siis ühel pühapäeval otsustasime, et võiks minna Taevaskotta. Mõeldud tehtud. Ütleks, et sinna oli ikka vägaväga pikk teekond, eriti kuna pea kolmest öösel läksime magama ja sõiduvalmis pidin olema kell seitse. Sellised ootamatud reisid on ühed minu lemmikud ning jälle oli väga tore ning Eesti loodus on ka ikka vägavägaväga ilus. 

Taevaskoja matkarajad olid retsid, kuid imeliselt paistis päike ning see oli niiiii ilus! Photo by HannaV

Teel Taevaskotta minu imelise rallimasinaga Photo by HannaV

Matkasellid Photo by HannaV

See esimene hetk kui vette läksin oli natukene kõhe ikka, sest põhi ju ei paista..

Enne puhkust sai ka ühes laagris ise osaletud. Minu traditsiooniline kaljukas, mille suvelaagrites olen juba appi kui kaua käinud. Alati tulen tagasi suure kõhuvaluga, mille olen naermisest saanud. Mõtlesin laagris, et võiks proovida ühte korraliku laagrivideot teha, kuid noh… amatöör jääb amatööriks ilmselt.  Valmis sain, aga heliga läks veits pekki  — https://www.youtube.com/watch?v=cqdpbg4_o_E

I don’t remember who the author of this quote is, but it rings true deep into my soul. We live in America, in an era of privilege. So many times, people find their «worth» in things and then wonder why they still feel empty. There is an unknown void, that lingers with questions of self worth. Y’all, fill that void with people, God and adventures!! Make memories to last a lifetime, take pictures so you can re-live the past all-the-while enjoying the present. I believe that living a dream is a form of living your passion. In order to do this, it is essential to figure out your priorities, which may sound easy, but let me tell you…. its a combination of managing your time, finances, ability, and obligations. OH and a little thing called sleep too. Now, living your passion is not a single life event, it is a process. So let me give you some background. For starters, I took the conventional route towards the American dream. I went to college, got a degree… and then got another degree. [Sidenote: Just for the record, I got my first degree in general studies so that I could finish my soccer career and actually enjoy it. Then I went back for my nursing degree.] Following college, I pursued

employment in a critical care unit and have practiced in adult and pediatrics fields. Am I living my dream life at the moment? No. I am in way too small of a place to live out my career passions. I dream of working in a level one trauma center, and possibly transferring into a focused ICU field. But guess what, it’s a process and I am paving the path to get to the place of my dreams. In the meantime, I am going to live my dream outside of work. I have had experiences of falling in love with the outdoors — with its peace and serenity. The simplicity of hearing nature in its prime, the birds chirping over the morning wind that rustles the leaves. The sun that dances through the shadows created by the frail branches swaying in the wind’s movements. The vibrance of color that only nature can provide through my own very eyes, not on the page of a magazine or flashing across a television screen. I want to breath in the cold autumn air and exhale a visual «breath cloud»

in the heart of winter. I want to feel the frost on my eyelashes and hear the scurry of little creatures feet along crunching leaves. I long for the outdoors and to experience the five senses along with it. And praise the Lord, he gave me a daughter who also enjoys the adventures that the outdoors withholds. Hiking is one of our all time favorite things. I grew up in Alaska, trudging up mountains and sledding halfway back down post hike. I’m currently in Arkansas and continue to hike what is known as mountains in this area (tee hee), but I long for the visualization and backdrop of real mountains along the skyline that shout out my name to come and explore a new environment.

So, how do you go about living your dream? 
Here’s some pointers. 

Forgot those preconceived expectations! It’s not about the «what-ifs.» It’s about your reality.

Find out what YOUR passion is. Not those around you. What is the desire of YOUR heart. What do you enjoy doing with YOUR free time. And once you answer that question, focus on pursuing it.

Make a priority list. Trust me, you make time for your priorities.

And throughout it all, remember that TRANSFORMATION happens on the other side of SURRENDER. So, surrender you biggest fears, your biggest desires, your biggest dreams to the only one who can provide — give it to God.

… In the meantime, if you are like me, still pursuing the ability to achieve your dream life, go about life with this mentality. Pour into your strengths, speak up with your truth, let go of self judgment and own exactly who you are. When you are writing the story of your life, don’t let anyone else hold the pen (unless its God — he’s quite a handyman).

© 2023 Prezi Inc.
Terms & Privacy Policy